Jõulutäht ja jõulukaktus: miks nad uuesti ei õitse ja kuidas seda parandada

Jõulutäht ostetakse detsembris, ta on nädalaid ilus, ja järgmisel aastal jääb roheliseks. Jõulukaktus ajab lehti, aga õisi ei tule.

Mõlemal juhul on põhjus sama ja see ei ole kastmine ega väetis. Mõlemad on lühikese päeva taimed: nende õitsemist ei käivita hoolitsus, vaid pimeduse pikkus. Ja Eestis eksitakse selle vastu ühel väga konkreetsel viisil.

---

Lühike vastus

• Jõulutäht vajab õitsemiseks 8–10 nädalat, mil öö on vähemalt 14 tundi katkematult pime. Alusta oktoobri algusest, et jõuludeks punane olla.
• Eesti novembri öö on juba loomulikult 15 h 27 min pikk. Pimedus ei ole meil probleem.
• Probleem on toavalgus. Õhtul põlev lamp, teleri valgus või tänavavalgus aknast katkestab pimeda perioodi ja taim ei õitse.
• Jõulukaktus vajab sama pimedust või jahedat 12–15 °C, umbes 6 nädalat.
• Päeval vajavad mõlemad eredat valgust — ja Eesti detsembri 6 tundi hämarat päeva sellest ei piisa.

---

Miks nad üldse ei õitse

Paljud taimed õitsevad siis, kui on soe ja valge. Jõulutäht ja jõulukaktus teevad vastupidi: nad loevad öö pikkust. Looduses on see signaal, et talv tuleb ja on aeg õitseda.

Taim mõõdab katkematut pimedat perioodi. Mitte „pimedat tuba" ega „öö", vaid järjest kestvat pimedust. Kui see katkeb, hakkab arvestus otsast peale.

See ongi kogu saladus. Ja see seletab, miks aastaringselt hästi hoolitsetud taim jääb õitsemata: teda hoiti elutoas, kus õhtul põleb tuli.

---

Eesti eripära: pimedust on küll, valgust on vähe

Siin läheb rahvusvaheline nõuanne Eestis valeks.

Välismaised juhendid ütlevad: „pane taim igaks õhtuks kappi või kata kastiga 14 tunniks". See on kirjutatud kohtadele, kus sügisene öö on lühike. Eestis on olukord teine:

Novembrist alates teeb loodus töö ise ära. Oktoobris — kui pimendamine peab algama — jääb paar tundi puudu ja siis on katmist vaja.

Aga nüüd see tähtis osa: tabel näitab looduslikku ööd. Sinu toas seda ööd ei ole. Kui kell 22 põleb elutoas lamp, on taime jaoks öö alanud alles siis. Kui hommikul kell 7 lülitad tule sisse, on öö läbi. See teeb 9 tundi, mitte 15.

Eestis ei kaota jõulutähte pimeduse puudus, vaid kodune valgustus.

---

Jõulutäht: täpne juhend

Alusta 1. oktoobri paiku. Jõuludeks värvumiseks kulub 8–10 nädalat.

1. Igal ööl 14 tundi katkematut pimedust, näiteks kella 18-st 8-ni. Oktoobris tähenda see katmist; novembrist piisab sellest, et taim on ruumis, kus õhtul tuld ei põle.
2. Pimedus peab olema päris pimedus. Kartongkast, valgust mitteläbilaskev kott või pimendatav kapp. Isegi lühike valgussähvatus võib arvestuse nullida.

3. Päeval ere valgus. Ülejäänud 10 tundi peab taim saama nii palju valgust kui võimalik. Eesti oktoobris-detsembris tähendab see aknalauda lõuna pool või lisavalgustust.
4. Temperatuur 18–22 °C. Alla 12 °C kahjustab taime, tõmbetuul samuti. Ära hoia teda välisukse ega külma akna vastas.
5. Kasta mõõdukalt. Lase pealmisel mullakihil kuivada. Jõulutäht sureb Eestis palju sagedamini ülekastmise kui pimeduse kätte.
6. Kui pungad on värvunud, võid pimendamise lõpetada ja taime tuppa tuua.

Kõige sagedasem viga

Taim pannakse õhtuti kappi, aga nädalavahetusel unustatakse. Või kaetakse kastiga, mis laseb servast valgust läbi. Mõlemal juhul jääb tulemus tulemata ja paistab, nagu meetod ei töötaks.

---

Jõulukaktus: sarnane, aga lihtsam

Jõulukaktus (õige nimega Schlumbergera) on samuti lühikese päeva taim, kuid tal on kaks teed, mitte üks:

• Pimedus: 12–14 tundi ööd umbes 6 nädalat, või
• Jahedus: 12–15 °C umbes 6 nädalat, valgusrežiimist sõltumata.

Piisab ühest. Eestis on jahe tee sageli lihtsam: jahe magamistuba, klaasitud rõdu või trepikoja pool asuv aknalaud teeb sama töö ilma iga õhtu katmiseta.

Muud, mis loeb:

• Ära liiguta teda pungade ajal. Asendi muutmine pungade tekkimise ajal paneb ta pungi ära ajama — see on jõulukaktuse kõige tuntum veidrus.

• Kasta harvem kui arvad. Ta on kaktus ainult nime poolest, aga märjas mullas seisma ta ei taha.
• Pärast õitsemist puhkeperiood: vähem vett, jahedam koht, umbes kuu aega.

---

Päevavalgus: see pool ununeb

Pimeduse peale keskendudes unustatakse teine pool ära. Ülejäänud 10 tunni jooksul peab taim saama päriselt valgust — muidu on tal küll õige signaal, aga ei ole energiat õisi ehitada.

Eesti detsembris on päevavalgust 6 tundi 31 minutit, ja see on pilves ja madal. Aknaklaas võtab veel osa. Tulemus: taim saab signaali õitseda ja sellega koos liiga vähe valgust, et seda teha.

Siin aitab kasvulamp — aga ainult õigel ajal. Lamp peab põlema päeval, samal ajal kui on loomulik valgus, ja lülituma välja enne pimeda perioodi algust. Lamp, mis põleb õhtul, teeb täpselt selle vea, mida see artikkel kirjeldab.

Seepärast on siin taimer hädavajalik, mitte mugav. Vaata nutikaid seadmeid ja kasvulampe.

Valgusrežiimist üldisemalt: mitu tundi peaks kasvulamp põlema.

---

Praktiline lahendus: üks koht, kus mõlemad pooled on lahendatud

Jõulutähe pimendamine käsitsi on tüütu just seetõttu, et seda peab tegema iga päev kaheksa nädalat järjest. Üks unustatud õhtu maksab kätte.

Kaetud taimeriiul lahendab mõlemad pooled korraga:

• Päeval annab oma valgusti eredat valgust, sõltumata sellest, kui hall on Eesti detsember.
• Öösel on telgi sees päris pimedus — elutoa lamp ei ulatu sinna.
• Taimer lülitab valguse iga päev samal kellaajal, ilma et keegi peaks meeles pidama.

See on sama seade, mida kasutatakse seemikute ettekasvatuseks veebruaris — lihtsalt vastupidise ülesandega: seal on vaja valgust juurde anda, siin on vaja valgust täpselt ajastada.

Elektrikulu on väike: 60 W valgustus 10 tundi päevas on umbes 18 kWh kuus ehk 3,60 € (arvestus 20,2 senti/kWh, sama mis meie elektrikulu kalkulaatoris).

---

Levinumad vead

1. Alustatakse liiga hilja. Novembris alustades ei jõua jõuludeks värvuda. Õige aeg on oktoobri algus.
2. Pimedus katkeb. Üks õhtu unustatud katmist nullib nädala töö.
3. Kast laseb valgust läbi. Kontrolli pimedas — kui näed servast valgust, näeb ka taim.
4. Lamp põleb õhtul. Just siis, kui peaks pime olema.
5. Päeval liiga vähe valgust. Signaal on õige, energiat ei ole.
6. Ülekastmine. Eestis tapab jõulutähti rohkem kui miski muu.
7. Külm tõmbetuul. Välisukse kõrval või külma akna vastas.
8. Jõulukaktust liigutatakse pungade ajal. Ta ajab pungad maha.

---

Korduma kippuvad küsimused

Millal alustada jõulutähe pimendamist? Oktoobri alguses. Värvumiseks kulub 8–10 nädalat 14-tunniste pimedate öödega, nii et 1. oktoobril alustades on taim jõuludeks valmis.

Miks minu jõulutäht ei lähe punaseks? Pimeda perioodi katkestab valgus. Taim vajab 14 tundi järjest pimedust; õhtune toavalgustus lühendab selle 8–9 tunnile ja signaali ei teki. Eestis on looduslikku pimedust küll, kodune valgustus on see, mis segab.

Kas jõulutähte saab hoida elutoas? Pimendamise ajal ei saa, kui seal õhtuti tuli põleb. Pärast värvumist võib ta elutuppa tuua.

Kui pikk peab pimedus olema? Jõulutähel vähemalt 14 tundi ööpäevas, katkematult, 8–10 nädalat. Jõulukaktusel 12–14 tundi umbes 6 nädalat — või hoopis jahe 12–15 °C ilma pimendamiseta.

Miks jõulukaktus ajab pungad maha? Kõige sagedamini asendi muutmise tõttu pungade tekkimise ajal. Ka kuiv õhk, tõmbetuul ja ebaühtlane kastmine teevad sama.

Kas jõulutäht vajab talvel kasvulampi? Päevasel ajal on sellest kasu, sest Eesti detsembris on päevavalgust vaid 6,5 tundi. Tähtis on, et lamp põleks päeval ja oleks õhtul kindlalt väljas.

Kas jõulutäht on mürgine? Piimmahl võib ärritada nahka ja limaskesti. Tõsist mürgisust talle omistatakse rohkem, kui ta väärib, aga lapse ja looma eest tasub teda siiski hoida.

---

Kokkuvõte

Jõulutäht ja jõulukaktus ei õitse hoolitsuse peale. Nad õitsevad pimeduse pikkuse peale.

Eestis on pimedust novembrist küllaga — tegelik viga on see, et taim seisab toas, kus õhtul põleb tuli. Lahendus on kas järjekindel katmine oktoobrist, või koht, kus valgus on ajastatud.

👉 Vaata taimeriiuleid ja valgustuslahendusi — päeval valgus, öösel päris pimedus, taimer vahele.

Loe edasi: toataimede valgusvajadus talvel · taliaiandus Eestis · kasvulambi spekter