Kui hakkad kasvulampi valima, on esimene küsimus peaaegu alati sama: mitu vatti kasvulampi on vaja? Poes on 33-vatiseid väikeseid lampe ja 480-vatiseid paneele, ja nende vahel on kõike. Vattide järgi on lihtne võrrelda, aga vatt ise ei ütle, kui palju valgust su taimed saavad. Selles juhendis seletame lahti, mida vatid tegelikult näitavad, kuidas mõõta kasvupinda, kui palju valgust vajavad seemikud ja kui palju tomat või paprika, ning palju lamp kuus elektrit kulutab. Lõpus on tabel, millest saad oma pinna jaoks sobiva võimsuse kohe välja lugeda.
Lühike vastus
Võimsus valitakse kasvupinna ja taimede järgi, mitte vastupidi. Rusikareeglid, millest alustada:
- 60 × 60 cm kasvutelgile viljuvate taimede jaoks (tomat, paprika, tšilli) piisab tavaliselt 100–150 W LED-lambist.
- 120 × 120 cm telk vajab juba umbes 400–480 W.
- Seemikutele, salatile ja maitsetaimedele piisab samal 60 × 60 cm pinnal umbes 30–35 W-st.
- Võrdle lampe ka tõhususe järgi (µmol/J): mida suurem number, seda rohkem valgust saad iga vati eest.
- 100 W lamp 16 tundi päevas kulutab kuus umbes 48 kWh, mis teeb 0,20 €/kWh juures umbes 10 eurot.
Mida vatt tegelikult näitab
Vatt (W) on elektri mõõtühik. See näitab, kui palju voolu lamp seinast võtab, mitte seda, kui palju valgust taimedeni jõuab. Kaks 100-vatist lampi võivad anda väga erineva hulga valgust, sest üks muudab elektri valguseks tõhusamalt kui teine.
Taimede jaoks loeb valgus, mida nad saavad fotosünteesiks kasutada. Seda mõõdetakse mikromoolides (µmol): mitu valgusosakest (footonit) lamp sekundis välja saadab. Lambi kogu valgushulka nimetatakse PPF-iks (µmol/s) ja seda, kui palju valgust jõuab ühele ruutmeetrile, PPFD-ks (µmol/m²/s). Tootjad annavad sageli ka PPFD-kaardi, kus on näha, kui tugev on valgus lambi all eri kohtades.

Vatt on siiski kasulik number: see ütleb, kui palju lamp elektrit kulutab, ja annab suurusjärgu. Aga ostes tasub vaadata ka järgmist numbrit.
Tõhusus: µmol/J ehk kui palju valgust saad iga vati eest
Tõhusus (inglise keeles PPE või efficacy) näitab, mitu mikromooli valgust lamp annab ühe džauli elektri kohta. Valem on lihtne: võimsus × tõhusus = valgushulk.
Näide: Spider Farmer SF1000 on 100 W ja selle tõhusus on tootja andmetel 2,5 µmol/J. 100 × 2,5 = 250, nii et lamp annab umbes 250 µmol valgust sekundis (tootja märgib 249 µmol/s). Kui teine 100 W lamp annaks vaid 1,8 µmol/J, saaksid sa sama elektri eest umbes 180 µmol/s ehk ligi kolmandiku vähem valgust.

Meie valikus olevate LED-kasvulampide tõhusus on tootjate andmetel enamasti 2,2–2,9 µmol/J. Näiteks Mars Hydro FC 1500-EVO on 150 W ja 2,85 µmol/J, mis teeb umbes 427 µmol/s. Kui võrdled kahte sama võimsusega lampi, siis suurema tõhususega lamp annab rohkem valgust ja vähem soojust.
Mõõda kõigepealt kasvupind
Õige võimsuse valik algab mõõdulindist. Mõõda pind, kus taimed tegelikult kasvavad: telgi põhi, riiulikorrus või kasvukasti pind. Ära arvesta tühja põrandat ega seina äärt, kuhu taimi ei pane.
Meie kasvulampide valikus kasutame lihtsat rusikareeglit, mis sobib viljuvate taimede kasvatamiseks telgis:
| Kasvupind | Seemikud, salat, maitsetaimed | Tomat, paprika, tšilli (viljumine) |
|---|---|---|
| 60 × 60 cm (üks riiulikorrus või väike telk) | umbes 30–35 W | 100–150 W |
| 60 × 120 cm (pikk riiul või kitsas telk) | umbes 70–80 W | 200–300 W |
| 80 × 80 cm | umbes 60–80 W | 180–220 W |
| 120 × 120 cm | umbes 120–150 W | 400–480 W |
Tabeli vahemikud on suunised, mitte täpne teadus: kõik sõltub lambi tõhususest, riputuskõrgusest ja sellest, kui ühtlaselt valgus jaotub. Kui lamp on hämardatav, võid valida vahemiku ülemise otsa ja keerata seemikute ajal valguse väiksemaks.

Pange tähele, et pinna kahekordistamine ei tähenda kahekordset võimsust. 120 × 120 cm on neli korda suurem pind kui 60 × 60 cm, seepärast vajab see ka umbes neli korda rohkem valgust. See on levinud koht, kus ostja alahindab vajadust: 150 W lamp, mis oli väikeses telgis väga hea, jätab suure telgi nurgad hämaraks.
Taim otsustab, kui palju valgust on vaja
Seemikud, lehtsalat, mikroroheline ja maitsetaimed vajavad oluliselt vähem valgust kui viljuvad taimed. Neile piisab nõrgemast lambist ja nad kasvavad hästi ka riiulil. Näiteks Spider Farmer SF300 on 33 W ja katab tootja andmetel umbes 60 × 60 cm, mis on tavaline külvikast või üks riiulikorrus seemikutega. Pikemale riiulile sobib Spider Farmer SF600, mis on 74 W ja 100 cm pikk.
Tomat, paprika, tšilli ja maasikad tahavad viljumiseks palju rohkem valgust. Samal 60 × 60 cm pinnal kasuta nende jaoks umbes 100 W lampi, näiteks SF1000, või 150 W lampi, kui telk on 70 × 70 cm. Kui proovid tomateid toas viljuma panna liiga nõrga lambi all, kasvab taim küll lehti, aga õisi ja vilju jääb vähe.

Kui kasvatad kevadel seemikuid ja suvel tahad samas kohas tomateid, vali lamp viljumise vajaduse järgi ja kasuta hämardajat või riputa lamp seemikute ajal kõrgemale. Täpsemalt kirjutasime lambi kõrgusest artiklis Kasvulambi kaugus taimedest.
Kui palju kasvulamp elektrit kulutab
Elektrikulu arvutamiseks on vaja kolme numbrit: lambi võimsust, mitu tundi päevas see põleb ja elektri hinda. Valem on: vatid × tunnid päevas × 30 päeva ÷ 1000 = kWh kuus.
100 W lamp 16 tundi päevas: 100 × 16 × 30 ÷ 1000 = 48 kWh kuus. Hinnaga 0,20 €/kWh teeb see umbes 10 eurot kuus. 33 W seemikulamp sama ajaga kulutab umbes 16 kWh ehk umbes 3 eurot kuus. Täpse arvutuse oma elektripaketi hinnaga saad teha kasvulambi elektrikulu kalkulaatoris.

Mitu tundi päevas lamp põlema peab, sõltub taimest: seemikud ja lehtköögiviljad tahavad tavaliselt 14–16 tundi, paljud toataimed 10–12 tundi. Rohkem sellest leiad juhendist Mitu tundi kasvulamp põlema peaks.
Levinumad vead võimsuse valikul
- Ainult vattide võrdlemine. Kaks sama võimsusega lampi võivad anda väga erineva hulga valgust. Vaata alati ka tõhusust (µmol/J) või PPF-i (µmol/s).
- Kasvupinna alahindamine. Kahekordne külg tähendab neljakordset pinda ja ligikaudu neljakordset valgusvajadust.
- Liiga tugev lamp seemikutele ilma hämardajata. Noored taimed võivad liiga tugeva valguse all kahvatuks minna või lehtede servad kõrbeda. Riputa lamp kõrgemale või vali hämardatav mudel.
- Liiga nõrk lamp viljuvatele taimedele. Tomat kasvab ka nõrga lambi all, aga vilju jääb vähe. Viljumiseks on vaja rohkem valgust kui lehtede kasvuks.
- Tootja maksimaalse kateala uskumine viljumiseks. Paljud tootjad annavad kaks numbrit: suurem kateala kasvufaasis ja väiksem õitsemise ajal. Viljuvate taimede jaoks lähtu väiksemast.
Kuidas valida: kolm sammu
- Mõõda kasvupind sentimeetrites ja otsusta, kas kasvatad seemikuid ja maitsetaimi või viljuvaid taimi.
- Vali võimsus ülaltoodud tabelist. Kahtluse korral vali hämardatav lamp vahemiku ülemisest otsast.
- Võrdle tõhusust. Sama võimsusega lampidest vali see, mille µmol/J on suurem: rohkem valgust, vähem soojust ja sama elektriarve.
Kui oled täiesti alguses, loe ka meie LED-kasvulambi valiku juhendit algajale, kus räägime ka spektrist ja paigaldamisest.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu vatti kasvulampi on vaja 60 × 60 cm telgile?
Viljuvate taimede jaoks tavaliselt 100–150 W LED-lampi. Seemikutele ja maitsetaimedele piisab samal pinnal umbes 30–35 W-st.
Mitu vatti on vaja 120 × 120 cm telgile?
Umbes 400–480 W, sest pind on neli korda suurem kui 60 × 60 cm. Valgus peab jõudma ka nurkadesse, seepärast sobivad sinna hästi mitme ribaga paneellambid.
Mida tähendab µmol/J kasvulambi juures?
See on lambi tõhusus: mitu mikromooli taimedele kasulikku valgust saad iga džauli elektri kohta. Mida suurem number, seda rohkem valgust sama elektriga.
Kas suurem vatt tähendab alati paremat lampi?
Ei. Suurem vatt tähendab suuremat elektrikulu. Kui palju valgust taimed saavad, sõltub ka lambi tõhususest ja sellest, kui ühtlaselt valgus pinnale jaotub.
Kui palju maksab 100 W kasvulamp kuus?
16 tundi päevas kulutab 100 W lamp kuus umbes 48 kWh. Hinnaga 0,20 €/kWh teeb see umbes 10 eurot kuus. Oma hinnaga saad arvutada elektrikulu kalkulaatoris.




